Folksonoomia

Folksonoomia kui kogukonnapoolne sisu märgendamine (tagimine) on üsna laialt levinud, kuid sellega kaasnevad ka teatavad probleemid. D-Lib Magazine-i 2006. aasta novembrinumbris[1] tuuakse välja mõningad folksonoomiaga seotud probleemid:
1. Keele- ja kultuuriprobleemid. Erinevad keeled, släng, erinevad kultuuritaustad, ka lihtsalt erinevate inimeste erineva eneseväljendusstiili kasutamine põhjustab sageli sama sisuga, kuid erineva kirjapildiga märgendite (tagide) ülekülluse. Nt Twitteri (http://twitter.com/) hashtagid #ows ja #occupywallstreet tähistavad tavaliselt sarnase sisuga postitusi, kuid kuna ühe tagi asemel on kaks, siis muutub postituste sisu järgi otsing vaevalisemaks ning võib sõltuvalt otsitavast hashtagist anda ka erinevaid tulemusi.
2. Tagide suhtelisus, ekslikkus - subjektiivsus. Miski ei takista kasutajatel lisada vastandliku sisuga tage, samuti lihtsalt valesid tage - olgu siis meelega või vastandliku tõlgendamise tulemusena. See kõik on osa metamürast (meta noise), mis ei tule sisu struktureerimisele kindlasti mitte kasuks. Näiteks fotode tagimine Flickr'is (http://www.flickr.com/) - üks näeb pildil lille, teine pilve, kolmas päikest, pildi autor pildistas aga hoopis lindu. Kui kõik eelnevad pildi ka vastavalt tagisid, siis see tuleb nähtavale ka sellises otsingus, kus otsiti pilte päikesest - olgugi, et linnuga pildil ei ole päikest peaaegu üldse näha.

Eelpool nimetatud probleemidega kaasneb tagide suur hulk, mis vähendab nendest saadavat võimalikku kasu veelgi.

Folksonoomia kasuks võib välja tuua järgmist:
1. Märgendamine tähenduse järgi. Kasutajatepoolse tagide lisamise teel on võimalik hinnata nii kasutajaid, kui ka sisu ennast. Andmekaevandamise seisukohast kindlasti üsna kasulik.
2. Abiks sisu kategoriseerimisel ning otsimisel. Teatud tingimustel võib kasutajatepoolsetest tagidest sisu otsimisel väga palju abi olla. Näiteks programmeerimisküsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks mõeldud Stackoverflow (http://stackoverflow.com/) puhul on iga küsimuse juures vähemalt üks tag kohustuslik. Teatud tagidele standardiseerimist motiveerib tõsiasi, et kui kasutada levinud tage, siis on lootust, et küsimus ka kiiremini üles leitakse ja ära vastatakse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et teatud tingimustel võib folksonoomiast sisu struktureerimisel ja otsimisel palju abi olla, kuid liiga sageli muudab see asju pigem segasemaks, kui selgemaks.



Kasutatud materjalid:
1. Peterson, E. "Beneath the Metadata. Some Philosophical Problems with Folksonomy." D-Lib Magazine. November 2006. http://www.dlib.org/dlib/november06/peterson/11peterson.html