Ubuntu arendust sponsoreerib Canonical Ltd., mis tegeleb tasulise kasutajatoe ja teiste seotud teenuste pakkumisega Ubuntu kasutajatele.
Enne Ubuntu uue versiooni arendustsükli algust toimub arendajate kokkusaamine (Ubuntu Developer Summit), mille käigus otsustatakse operatsioonisüsteemi järgmise versiooni funktsionaalsus. Lisaks Canonical'i töötajatele osalevad seal ka vabatahtlikud kogukonna liikmed (kuid disainiotsuste tegemisel minu teada kogukonnaliikmetel kaasarääkimisõigust ei ole). Arendustsükkel on 6 kuu pikkune ning seetõttu üsna jäik. Selle tulemusel on nii mõnigi viimastest Ubuntu versioonidest vahetult peale väljalaset olnud kvaliteediga, mis on allapoole arvestust - üks peamisi põhjuseid, miks ma enam Ubuntut ei kasuta (aga sellest olen juba varem pikemalt rääkinud).
On palju räägitud sellest, et Ubuntu on küll väga suur (Linuxi mõistes), kuid samas kinnine liivakast, st. Ubuntu ei tegele eriti aktiivselt upstream projektide (st nende projektide, mille tulemusi Ubuntu ise kasutab, nt GNOME) arendamisega, erinevalt näiteks Red Hati ja Fedora arendajatest.
LibreOffice on komplekt kontoritarkvara rakendusi, mis on kõik vabatarkvaralised. Projekt sai alguse ühe teise vaba tarkvara projekti, OpenOffice'i koodibaasi fork-imisest, mis tähendas seda, et LibreOffice'i arendajatel tuli lisaks uue funktsionaalsuse lisamisele silmitsi seista ka vana koodibaasi puhastamise ja optimiseerimisega (millega tegeletakse minu andmetel siiamaani). Peamisteks arendajateks on vabatahtlikud kogukonna liikmed üle terve maailma.
LibreOffice kasutab sarnaselt Ubuntule 6 kuu pikkust fikseeritud arendustsüklit. Erinevalt Ubuntust ei ole LibreOffice'iga ametlikult seotud ühtki ettevõtet, mis selle arendamisega aktiivselt tegeleks.
Lingid.
1. Ubuntu. http://www.ubuntu.com/
3. Canonical Ltd. http://www.canonical.com/
2. The Document Foundation. http://www.documentfoundation.org/
