Tutvusin viimasel paaril nädalal põgusalt Second Life nimelise virtuaalmaailma ning selle kasutamisega. Järgnevalt on esitatud mõningad muljed ja tähelepanekud.
Esmapilgul sarnaneb Second Life väga The Sims nimelise arvutimänguga. Visuaalse poole pealt on sarnasus väga suur - vaade tegelastele kolmandas isikus, suhtlemine mitmesuguste asjadega käib menüüde kaudu jne. Sisulise poole pealt - mõlemal paistab puuduvat ühene eesmärk, mida kasutaja peaks püüdma saavutada. Samuti ei lõppe "mäng" mõlema puhul kunagi ära.
Second Life'i ning ka teiste samalaadsete virtuaalmaailmade peamiseks eesmärgiks on minu arvates võimaldada inimestel üle terve maailma omavahel läbi käia ja suhelda. Mulle on jäänud mulje, et selles osas on Second Life mõnevõrra läbi kukkunud - Wikipedia andmetel on Second Life-il aktiivseid kasutajaid 2011 aasta seisuga umbes 1 miljon. Võrdluseks, sotsiaalvõrgustikul Facebook on aktiivseid kasutajaid 2011 aasta septembri seisuga umbes 800 miljonit. Graafika osas jääb Second Life tänapäevastest uutest mängudest kaugele maha - see võib olla ka üks selle suhteliselt vähese kasutatavuse põhjuseid.
Ise sattusin Second Life-i kokku vist ainult paar-kolm korda - peale seda uudsuse faktor kadus. Ei suutnud sellele lihtsalt enda jaoks mingit mõistlikku rakendust leida.
Lingid:
1. Second Life. www.secondlife.com
2. The Sims Wikipedia artikkel. http://en.wikipedia.org/wiki/The_Sims
10.23.2011
Folksonoomia
Folksonoomia kui kogukonnapoolne sisu märgendamine (tagimine) on üsna laialt levinud, kuid sellega kaasnevad ka teatavad probleemid. D-Lib Magazine-i 2006. aasta novembrinumbris[1] tuuakse välja mõningad folksonoomiaga seotud probleemid:
1. Keele- ja kultuuriprobleemid. Erinevad keeled, släng, erinevad kultuuritaustad, ka lihtsalt erinevate inimeste erineva eneseväljendusstiili kasutamine põhjustab sageli sama sisuga, kuid erineva kirjapildiga märgendite (tagide) ülekülluse. Nt Twitteri (http://twitter.com/) hashtagid #ows ja #occupywallstreet tähistavad tavaliselt sarnase sisuga postitusi, kuid kuna ühe tagi asemel on kaks, siis muutub postituste sisu järgi otsing vaevalisemaks ning võib sõltuvalt otsitavast hashtagist anda ka erinevaid tulemusi.
2. Tagide suhtelisus, ekslikkus - subjektiivsus. Miski ei takista kasutajatel lisada vastandliku sisuga tage, samuti lihtsalt valesid tage - olgu siis meelega või vastandliku tõlgendamise tulemusena. See kõik on osa metamürast (meta noise), mis ei tule sisu struktureerimisele kindlasti mitte kasuks. Näiteks fotode tagimine Flickr'is (http://www.flickr.com/) - üks näeb pildil lille, teine pilve, kolmas päikest, pildi autor pildistas aga hoopis lindu. Kui kõik eelnevad pildi ka vastavalt tagisid, siis see tuleb nähtavale ka sellises otsingus, kus otsiti pilte päikesest - olgugi, et linnuga pildil ei ole päikest peaaegu üldse näha.
Eelpool nimetatud probleemidega kaasneb tagide suur hulk, mis vähendab nendest saadavat võimalikku kasu veelgi.
Folksonoomia kasuks võib välja tuua järgmist:
1. Märgendamine tähenduse järgi. Kasutajatepoolse tagide lisamise teel on võimalik hinnata nii kasutajaid, kui ka sisu ennast. Andmekaevandamise seisukohast kindlasti üsna kasulik.
2. Abiks sisu kategoriseerimisel ning otsimisel. Teatud tingimustel võib kasutajatepoolsetest tagidest sisu otsimisel väga palju abi olla. Näiteks programmeerimisküsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks mõeldud Stackoverflow (http://stackoverflow.com/) puhul on iga küsimuse juures vähemalt üks tag kohustuslik. Teatud tagidele standardiseerimist motiveerib tõsiasi, et kui kasutada levinud tage, siis on lootust, et küsimus ka kiiremini üles leitakse ja ära vastatakse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et teatud tingimustel võib folksonoomiast sisu struktureerimisel ja otsimisel palju abi olla, kuid liiga sageli muudab see asju pigem segasemaks, kui selgemaks.
Kasutatud materjalid:
1. Peterson, E. "Beneath the Metadata. Some Philosophical Problems with Folksonomy." D-Lib Magazine. November 2006. http://www.dlib.org/dlib/november06/peterson/11peterson.html
1. Keele- ja kultuuriprobleemid. Erinevad keeled, släng, erinevad kultuuritaustad, ka lihtsalt erinevate inimeste erineva eneseväljendusstiili kasutamine põhjustab sageli sama sisuga, kuid erineva kirjapildiga märgendite (tagide) ülekülluse. Nt Twitteri (http://twitter.com/) hashtagid #ows ja #occupywallstreet tähistavad tavaliselt sarnase sisuga postitusi, kuid kuna ühe tagi asemel on kaks, siis muutub postituste sisu järgi otsing vaevalisemaks ning võib sõltuvalt otsitavast hashtagist anda ka erinevaid tulemusi.
2. Tagide suhtelisus, ekslikkus - subjektiivsus. Miski ei takista kasutajatel lisada vastandliku sisuga tage, samuti lihtsalt valesid tage - olgu siis meelega või vastandliku tõlgendamise tulemusena. See kõik on osa metamürast (meta noise), mis ei tule sisu struktureerimisele kindlasti mitte kasuks. Näiteks fotode tagimine Flickr'is (http://www.flickr.com/) - üks näeb pildil lille, teine pilve, kolmas päikest, pildi autor pildistas aga hoopis lindu. Kui kõik eelnevad pildi ka vastavalt tagisid, siis see tuleb nähtavale ka sellises otsingus, kus otsiti pilte päikesest - olgugi, et linnuga pildil ei ole päikest peaaegu üldse näha.
Eelpool nimetatud probleemidega kaasneb tagide suur hulk, mis vähendab nendest saadavat võimalikku kasu veelgi.
Folksonoomia kasuks võib välja tuua järgmist:
1. Märgendamine tähenduse järgi. Kasutajatepoolse tagide lisamise teel on võimalik hinnata nii kasutajaid, kui ka sisu ennast. Andmekaevandamise seisukohast kindlasti üsna kasulik.
2. Abiks sisu kategoriseerimisel ning otsimisel. Teatud tingimustel võib kasutajatepoolsetest tagidest sisu otsimisel väga palju abi olla. Näiteks programmeerimisküsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks mõeldud Stackoverflow (http://stackoverflow.com/) puhul on iga küsimuse juures vähemalt üks tag kohustuslik. Teatud tagidele standardiseerimist motiveerib tõsiasi, et kui kasutada levinud tage, siis on lootust, et küsimus ka kiiremini üles leitakse ja ära vastatakse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et teatud tingimustel võib folksonoomiast sisu struktureerimisel ja otsimisel palju abi olla, kuid liiga sageli muudab see asju pigem segasemaks, kui selgemaks.
Kasutatud materjalid:
1. Peterson, E. "Beneath the Metadata. Some Philosophical Problems with Folksonomy." D-Lib Magazine. November 2006. http://www.dlib.org/dlib/november06/peterson/11peterson.html
10.17.2011
Kuidas Wikipediat paremaks muuta?
Selleks, et pealkirjas esitatud küsimusele vastata, analüüsin Wikipedia erinevaid aspekte inglisekeelse Wikipedia näitel.
1. Sisu kvaliteet. Sisu kvaliteedi osas ei ole mul Wikipediale kunagi olnud midagi ette heita - sisu on alati olnud ja on ka praegu väga kvaliteetne. Wikipedia kirjutamisstiil on minu jaoks väga kergesti loetav. Lisaks sisule meeldib mulle ka selle esitusvorm - MediaWiki on välimuselt lihtne ning lehed avanevad brauseris väga kiiresti. Samuti meeldib mulle väga see, et Wikipedias ei kasutata vilkuvaid, aeglaselt laaduvaid internetireklaame - õigupoolest ei kasutata mitte mingisugust reklaami.
2. Sisu mitmekesisus. Olen kuulnud kriitikat selle kohta, et Wikipedia sisu on on peamiselt orienteeritud tehniliste-, teaduslike- ja eriti arvutiteadusega seotud teemadele. Ehk teisisõnu - muudele teemadele pööratakse vähem tähelepanu. Mina isiklikult sellist probleemi täheldanud ei ole - samas, ilmselt ei ole mina TTÜ Infotehnoloogia teaduskonna tudengina kõige pädevam sellise probleemi eksisteerimise kohta arvamust avaldama. Kuid on tõesti huvitav, et ka üsna kitsatele ringkondadele huvipakkuvad teemad on Wikipedias mingilgi kujul enamasti kaetud (nt: http://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem).
3. Sisu ajakohasus. Olen üllatusega avastanud, et Wikipediast võib üsna edukalt ka uudiseid lugeda - pealehe In the news jaotuse all on viimase aja tähtsamad uudised kenasti ära toodud. Samuti on erinevate teemakohaste artiklite uuendamine tavaliselt väga kiire.
4. Pildimaterjal. Enamiku teemakohaste artiklite juures on ka pildid (sõltuvalt teemast ka selgitavad joonised, diagrammid), mis vähemalt minu jaoks muudavad artikli lugemise palju meeldivamaks, kui ilma piltideta artiklite lugemise. Minu arvates võiks isikute kohta kirjutatud artiklite juures muuta kohustuslikuks vähemalt ühe pildi olemasolu.
5. Audio- ja videomaterjal. Väga väheste teemade juures olen märganud ka audio- ja videomaterjali (nt: http://en.wikipedia.org/wiki/JFK). Audio- ja videomaterjal on üsna levinud 20. sajandi ajaloolisi isikuid kajastavatel lehekülgedel, kuid enamasti on see halva kvaliteediga. Selles osas on Wikipedial veel arenguruumi.
Kokkuvõtteks. Praeguse sisu ja selle esituse kohta mul erilisi etteheiteid ei ole. Pildi- , audio- ja videomaterjali võiks rohkem olla. Kuid põhiline asi, mille abil Wikipediat paremaks muuta, on ikkagi tekstilise sisu pidev lisamine, täiendamine ja vajadusel muutmine (see käib eriti Wikipedia mitteinglisekeelse sisu kohta).
1. Sisu kvaliteet. Sisu kvaliteedi osas ei ole mul Wikipediale kunagi olnud midagi ette heita - sisu on alati olnud ja on ka praegu väga kvaliteetne. Wikipedia kirjutamisstiil on minu jaoks väga kergesti loetav. Lisaks sisule meeldib mulle ka selle esitusvorm - MediaWiki on välimuselt lihtne ning lehed avanevad brauseris väga kiiresti. Samuti meeldib mulle väga see, et Wikipedias ei kasutata vilkuvaid, aeglaselt laaduvaid internetireklaame - õigupoolest ei kasutata mitte mingisugust reklaami.
2. Sisu mitmekesisus. Olen kuulnud kriitikat selle kohta, et Wikipedia sisu on on peamiselt orienteeritud tehniliste-, teaduslike- ja eriti arvutiteadusega seotud teemadele. Ehk teisisõnu - muudele teemadele pööratakse vähem tähelepanu. Mina isiklikult sellist probleemi täheldanud ei ole - samas, ilmselt ei ole mina TTÜ Infotehnoloogia teaduskonna tudengina kõige pädevam sellise probleemi eksisteerimise kohta arvamust avaldama. Kuid on tõesti huvitav, et ka üsna kitsatele ringkondadele huvipakkuvad teemad on Wikipedias mingilgi kujul enamasti kaetud (nt: http://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem).
3. Sisu ajakohasus. Olen üllatusega avastanud, et Wikipediast võib üsna edukalt ka uudiseid lugeda - pealehe In the news jaotuse all on viimase aja tähtsamad uudised kenasti ära toodud. Samuti on erinevate teemakohaste artiklite uuendamine tavaliselt väga kiire.
4. Pildimaterjal. Enamiku teemakohaste artiklite juures on ka pildid (sõltuvalt teemast ka selgitavad joonised, diagrammid), mis vähemalt minu jaoks muudavad artikli lugemise palju meeldivamaks, kui ilma piltideta artiklite lugemise. Minu arvates võiks isikute kohta kirjutatud artiklite juures muuta kohustuslikuks vähemalt ühe pildi olemasolu.
5. Audio- ja videomaterjal. Väga väheste teemade juures olen märganud ka audio- ja videomaterjali (nt: http://en.wikipedia.org/wiki/JFK). Audio- ja videomaterjal on üsna levinud 20. sajandi ajaloolisi isikuid kajastavatel lehekülgedel, kuid enamasti on see halva kvaliteediga. Selles osas on Wikipedial veel arenguruumi.
Kokkuvõtteks. Praeguse sisu ja selle esituse kohta mul erilisi etteheiteid ei ole. Pildi- , audio- ja videomaterjali võiks rohkem olla. Kuid põhiline asi, mille abil Wikipediat paremaks muuta, on ikkagi tekstilise sisu pidev lisamine, täiendamine ja vajadusel muutmine (see käib eriti Wikipedia mitteinglisekeelse sisu kohta).
10.08.2011
Blogimise motiivid
Järgnevalt kirjeldan blogimise erinevaid motiive (koos näidetega).
1. Ettevõtte tootespetsiifiline PR-vahend. Mitmed ettevõtted kasutavad blogisid, et oma kasutajaid/kliente olemasolevate toodete uuendustest või uute toodete turuletoomisest teavitada.
Näiteks: Google'l on iga oma suurema toote-teenuse kohta eraldi blogi. Vähe sellest, kuna Google saab valdava enamuse oma kasumist internetireklaami müügist, siis on tal kahe oma reklaamitoote - AdSense ja AdWords - kohta olemas lausa mitu erinevat blogi: kõigis enamlevinud keeltes (minule suureks üllatuseks on vähemalt üks Google tooteblogidest ka sulaselges eesti keeles). Google Blog directory-s (http://www.google.com/intl/en/press/blog-directory.html#tab0) on ära toodud kõigi Google poolt peetavate blogide aadressid (kell on juba vähe ja seetõttu neid kokku lugeda ei viitsinud, kuid ilmselt on neid kusagil saja ringis).
2. Organisatsiooni üldotstarbeline PR-vahend. Paljud (nii äriliste kui ka mitteäriliste eesmärkidega) organisatsioonid kasutavad blogisid ühena mitmest PR kanalist, avaldades seal nii pressiteateid kui ka igasugust muud informatsiooni, mis on seotud organisatsiooni enda või selle igapäevatööga. Üsna sageli lülitatakse sellistel blogidel kommenteerimisvõimalus välja - sellist tüüpi blogi ei ole tavaliselt koht diskussiooniks, vaid on pigem lihtsalt vahend informatsiooni levitamiseks.
Näiteks: The Official Google Blog (http://googleblog.blogspot.com/) on Google'i ametlik blogi, kus avaldatakse ettevõttega seotud infot.
3. Vahend oma mõtete levitamiseks. Blogide pidamise enimlevinud põhjuseks on lihtsalt soov teistega oma arvamust jagada - kas enda reklaamimise eesmärgil või siis diskussioonide tekitamiseks huvipakkuvatel teemadel. Vähemasti mõni aeg tagasi oli see nii. Viimasel ajal on Twitter, Google+, Facebook ja muud sarnased teenused muutunud selleks kohaks, kus oma arvamust maailmale avaldatakse, tõrjudes nö traditsioonilised blogid mõnevõrra kõrvale.
Näiteks: Ei oskagi kohe näidet tuua. Sotsiaalvõrgustikud on oma töö teinud.
4. Vahend oma mõtete kirjapanemiseks (kuid mitte levitamiseks). Blogi ei pea tingimata avalik olema. Vanasti pidasid osad inimesed päevikut. Võibolla eelistavad sellist tüüpi inimesed tänapäeval hoopis privaatseid blogisid pidada. Paberit kulub kindlasti vähem. Ja pastakaid ka.
Näiteks: Kuna ma ise privaatblogimisega ei tegele, siis on siinkohal üsna raske näidet tuua..
5. Dokumenteerimisvahend. Blogi sobib üsna hästi mõne aktuaalse probleemi lahenduse dokumenteerimiseks ning ka muu maailmaga jagamiseks. Igasugustel elulistel ja ka vähem elulistel probleemidel on kombeks erinevate inimeste puhul korduda. Seetõttu on igasuguste probleemide lahenduste kirjeldamine ja teistega jagamine igati tänuväärne tegevus. Eriti eksootilistele probleemidele võibki lahendusi ainult blogidest leida (kui neid üldse kuskilt leida on).
Näiteks: Hiljuti pidin olude sunnil üsna süvitsi tegelema XML dokumentide lahtiparsimisega Oracle andmebaasi ning selle juures oli mulle suureks abiks http://anononxml.blogspot.com/ . Tegemist on Oracle ja XML-i teemalise blogiga.
6. Meelelahutamise ja naljategemise vahend. Blogiformaati kasutatakse väga laialdaselt ka meelelahutuslikel eesmärkidel.
Näiteks: http://failblog.org/ . Igasugused inimfaktori poolt põhjustatud äpardused.
http://niccageaseveryone.tumblr.com/ . Midagi filminäitleja Nicolas Cage'i fännidele.
http://animalsbeingdicks.com/ . Nimi räägib enda eest...
http://spockisnotimpressed.tumblr.com/ . Star Trek'ist tuntud Spock'ile on üsna võimatu muljet avaldada.
Tundub, et blogid on muutumas üha enam ainult ettevõtete pärusmaaks ning inimeste personaalsed blogid, kus tööst ei räägita, on asendumas erinevate sotsiaalvõrgustike laialdasema kasutamisega. Nišiteemasid kajastavad blogid ei ole aga vist lähiajal kuhugi kadumas.
Tundub, et blogid on muutumas üha enam ainult ettevõtete pärusmaaks ning inimeste personaalsed blogid, kus tööst ei räägita, on asendumas erinevate sotsiaalvõrgustike laialdasema kasutamisega. Nišiteemasid kajastavad blogid ei ole aga vist lähiajal kuhugi kadumas.
Subscribe to:
Posts (Atom)