9.23.2011

Ubuntu projekt kui võrgukogukond

Ubuntu projekt tegeleb ühe maailma populaarsema Linuxi disributsiooni - Ubuntu - hooldamise ja arendamisega. Selles osalevad tuhanded vabatahtlikud üle terve maailma.
Järgnevalt analüüsin 3. loengus mainitud kogukonna taastuleku faktorite paikapidavust Ubuntu projektis kui võrgukogukonnas.
1. Tehnoloogiline areng. Ubuntu projekti tekkimiseks olid vajalikud mitmesugused tehnoloogilised eeldused. Esiteks, piisav kommunikatsioonitehnoloogia areng, mis võimaldaks mistahes ülemaailmsetel kogukondadel tekkida ning omavahel suhelda - e-mail, IRC, VoIP lahendused, foorumid jne. Teiseks, GNU/Linuxi piisav küpsus  tarkvaraplatvormina. Aastaks 2004, kui Ubuntu projekt alguse sai, oli GNU/Linux juba üsna levinud serverioperatsioonisüsteem, töölaua (desktopi) poole pealt oli mitu suuremat, üsna küpset distributsiooni - Slackware, Debian jne. Ubuntu põhinebki Debiani distributsioonil.
2. Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid. Erinevate projekti liikmete vaheline suhtlus toimub peamiselt tekstilisi suhtluskanaleid kasutades - ilmselt sellepärast, et selline suhtlus ei toimu reaalajas. Reaalaja suhtlus ei ole aga ülemaailmse kogukonna puhul enamasti eelistatav, peamiselt erinevates ajavööndites elavate osaliste tõttu (vt ka punkti Ajatu aeg). Kogukonnasisese suhtluse peamiseks eesmärgiks on tarkvaraarendus ning kõikvõimalikud isiklikud detailid jäävad tavaliselt tagaplaanile.
3. Ajatu aeg. Nagu eespool mainitud, on eelistatud suhtluskanaliteks enamasti sellised, mille puhul suhtlus toimub viitega, mitte reaalajas. Kuid tihti ei ole selline kaugsuhtlus piisav ning seetõttu toimuvad kaks korda aastas Ubuntu arendajate konverentsid, kus saadakse reaalselt kokku ning arutatakse järgmise Ubuntu versiooni üksikasju.
4. Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus. Tarkvaraga seotud kogukondade puhul võib suhtlemisvajaduse asemel ilmselt rääkida pigem eneseteostusvajadusest, soovist olla ühise, suurema eesmärgi saavutamisel kasulik ning midagi ise valmis teha.
5. Hariduslikud püüdlused. Tarkvara arendamine/hooldamine Ubuntu projekti (või mõne muu vaba tarkvara projekti) raames on suurepärane võimalus tutvuda Linuxi hingeeluga ning võimaldab rakendada/arendada programmeerimisoskust.
6. Vaba aja sisustamine. Enamasti on vaba tarkvara arendamine ning vaba tarkvaraga seotud kogukondades osalemine osalejatele hobiks - sellega tegeletakse, sest see pakub huvi. Samas võib see olla ka visiitkaardiks töö otsimisel tarkvaraarenduse valdkonnas.
7. Vajadus "millegi tõelise järele." Mulle tundub, et tarkvaraga seotud projektid ei ole inimsuhtluses nö pidepunkti leidmiseks just parim koht - selleks sobiksid paremini erinevad sotsiaalsed võrgustikud. Tarkvaraga seotud kogukondades on esikohal enamasti tarkvara, mida arendatakse, mitte arendajatevahelised inimsuhted.
8. Altruism. Altruism on vaba tarkvara projektidega enamasti tihedalt seotud ning Ubuntu projekt ei ole selles osas mingi erand - vanad olijad on väga abivalmid ning aitavad uued tulijad üsna kiirelt järje peale. Siinkohal on abiks mitmed foorumid, meililistid, IRC.

Viited:
http://en.wikipedia.org/wiki/Ubuntu_(operating_system)
http://www.ubuntu.com/project/about-ubuntu

No comments:

Post a Comment